Imperaatorboa ehk kuningboa (inglise keeles ka common boa, northern boa) on üks levinumaid lemmikloomana peetavaid madusid maailmas, kes on pärit Kesk- ja Lõuna-Ameerikast. Tihti aetakse neid segamini lähisugulase konstriktorboaga ehk punasaba-boaga (boa constrictor, true red-tailed boa), kellel on teistsugune värvus, muster ja suurus. Mõlema mao eest hoolitsemine on sarnane ehk sellelt lehel olev info käib põhimõtteliselt mõlema boa pidamise kohta.
Beebiboad on sündides 40 (35-45) cm pikad. Esimese eluaasta jooksul saavutavad nad pikkuse umbes 1 meeter. Täiskasvanud isasloom on keskmiselt 1-1,8 meetrit pikk; emasloom 1,2-2,4 m. Mõni loom võib kasvada ka 3 meetri pikkuseks. Õnneks kasvavad boad aeglaselt – täiskasvanu suuruse saavutamine võtab mitmed aastad.
Lisaks soole, sõltub boa suurus ka tema geneetikast. Näiteks Blood ja Leopard boad kasvavad keskmiselt kuni 150 cm pikkuseks.
Boa keskmine eluiga on 20-30 aastat. On kohatud ka 40-aastaseid lemmikloomana peetavaid boasid. Ehk tegemist on eluaegse sõbraga.
Parim elukoht sinu boale on terraarium. Terraariumeid tehakse klaasist, vineerist, puidust, plastikust jne. Igal terraariumitüübil on oma head ja vead. Kuni terraarium suudab hoida õiget temperatuuri- ja niiskusetaset, ei ole suurt olulisust, millisest materjalist see tehtud on. Olulisel kohal on aga selle suurus.
100-150 cm pikkuse boa terraarium peaks minimaalselt olema 120x60x60cm.
150-250 cm pikkuse boa terraarium peaks minimaalselt olema 180x75x75cm.
Ehk mida suurem on sinu boa, seda rohkem liikumispinda ta vajab. Kuna looduses meeldib boadel ka ronida, on oluline, et terraarium oleks piisavalt kõrge, et sinna saaks panna ronimiseks taimi/puujuppe.
Samas on oluline meeles pidada, et beebiboad on palju väiksemad (sündides umbes 40 cm) ning liiga suur terraarium on nende jaoks hirmus ja põhjustab stressi. Lisaks on sellist ruumi palju keerulisem loomal termoreguleerida. Seega parem on alustada väiksema pesaga ning looma kasvades minna järjest suurema elukoha peale
Allapanuna on noortel loomadel kõige parem kasutada kätepaberit. Seda on lihtne puhastada ja vahetada ning sellega on lihtne jälgida enda looma seedimist. Valikus on ka ajalehtede kasutamine.
Täiskasvanud loomal võib allapanuna kasutada lemmikloomapoodides olevaid roomajate allapanusid (reptile bark), millest levinumad on kookoskiud (Coco Husk, Coco Soil) ja aspen. Kasutada ei tohi okaspuust (mänd, kuusk, seedermänd) allapanu – mürgine!
Terraariumi põhi tuleks täies ulatuses täita allapanuga nii, et loom saaks soovi korral ka sinna alla peitu pugeda (ehk sügavus võiks olla mõned sentimeetrid). Puhastamine on lihtne – mustuse/väljaheidete avastamisel võtta must osa allapanust ära. Kord kuus vahetada kogu terraariumi allapanu.
Terraariumis peab olema värske veega anum. Olgugi, et me seda tihti tähele ei pane, joovad ka maod vett (tihedamini peale söömist). Kuna nahavahetuse ajal meeldib paljudel boadel ka ujumas käia, peaks anum olema piisavalt suur, et loom sinna mahuks. Ehk looma kasvades peaks ka veeanumat suurema vastu välja vahetama.
Ronimispuud. Nagu eelpool mainitud, siis meeldib boadele looduses ronida. Seetõttu tuleks seda võimaldada ka terraariumis. Võimalik on osta juba ettevalmistatud puuroikaid või teha neid ise. Oluline on eemaldada väikesed teravad, looma potentsiaalselt kahjustavad oksad. Seejärel võib oksasid ahjus või saunas kuumutada, et potentsiaalselt ohtlikud bakterid eemaldada.
Peidukohad. Öise eluviisiga loomana meeldib boadel olla päevasel ajal peidus. Selleks sobivad loomapoodides müüdavad koopad aga ka isetehtud pesad (nt lillepott või plastikkauss, millele on uks tehtud ja teravad ääred ära silutud). Peidukohti peab olema vähemalt kaks – üks terraariumi soojas nurgas ning teine külmas nurgas.
Lisaks peidukohtadele võiks terraariumis olla hulgaliselt materjali, mille vahel boa saab roomata, uudistada ja peituda. Näiteks erinevad puuoksad, kunsttaimed, koopad jne. Siinkohal saab inimene enda loomingulisuse mängu panna. Looge enda isiklik troopiline nurk!
Soe temperatuur on boa jaoks eluliselt vajalik. Üleüldine temperatuur terraariumis peaks olema 26-30 kraadi juures. Lisaks peab boal olema soe nurk, mille temperatuur on 32-34 kraadi. Vastavalt vajadusele saab boa enda kehatemperatuuri reguleerida – minna kas sooja nurka või jahedamasse nurka.
Mitte kunagi ei tohi terraariumi temperatuur langeda alla 22 kraadi. See võib kaasa tuua potentsiaalselt surmava hingamissüsteemi haiguse!
Õige temperatuuri saavutamiseks on erinevaid variante.
Küttepaneelid (heat panel) - terraariumi lakke kinnitatav infrapunapaneel, mis levitab soojust ühtlaselt ja stabiilselt. Kasutatakse termostaadiga.
Soojamatid (heat mat) – terraariumi alla pandav matt. Sobib hästi sooja nurga loomiseks. Tuleb alati kasutada koos termostaadiga.
Soojusteip (heat tape) – õhuke materjal, mida leidub erinevas pikkuses ja laiuses. Olemas valmis elektrisüsteemiga teipe. Alati kasutada koos termostaadiga.
Soojenduskaabel (heat cable) – mugav painutada vastavalt vajadusele. Kasutada vaid termostaadiga.
Soojuspirnid – suunavad soojust ülaltpoolt. Alati peavad olema kaitsevõrega, et loom ennast ei põletaks.
Soovitatud ei ole soojenduskivid. Palju on juhtumeid, kus loom on nende peal lebades põletushaavad saanud.
Temperatuuri mõõtmiseks peab terraariumi sees olema vähemalt 2 termomeetrit – üks soojas nurgas ning üks jahedas. Lisaks on päevas 1 kord mõistlik käsitsi terraariumi temperatuurid üle vaadata – näiteks infrapuna käsitermomeetriga. Soojaallikate temperatuuri peab reguleerima termostaat, et loom ei saaks põletada.
Kuna boad elavad peamiselt troopilises kliimas peab nende terraariumi niiskusetase olema pidevalt 60-70% juures. Nahavahetuse ajal võiks niiskusetase olla isegi 80%. Liiga madal ja liiga kõrge niiskus on mõlemad omal viisil tervisele kahjulikud. Seetõttu peab terraariumis olema hügromeeter, mis niiskuse taset pidevalt mõõdab. Niiskust saab juurde lisada terraariumisse vett pritsides ning veeanuma osaliselt soojale kohale asetamisega.
Boa terraarium ei tohiks olla otsese päikesevalguse käes. Päike võib terraariumi temperatuuri kiiresti ja ohtlikult tõsta.
Boadele parim valgustsükkel on 12 tundi valgust ja 12 tundi pimedust. Ehk sügistalvisel ajal, kus õues on vähe valget aega, on hea pakkuda boale natukene valgust kas terraariumisisese valgusallika või lihtsalt lampide näol. Valgust saab reguleerida taimeriga.
UV valguse kasulikkust ei ole boadel demonstreeritud ehk UV-lampi nende terraariumisse osta vaja ei ole.
Nagu eelpool mainitud, tuleks väljaheidet nähes see kohe eemaldada. Mao kaka on sarnane teiste loomade väljaheidetega, aga uriin meenutab välimuselt kollakat kriiti – see on TAHKE. Ehk ärge ära ehmatage – see ongi normaalne.
Kord päevas tuleks puhastada veekaussi ning panna uus värske vesi. Oluline on eemaldada päeva jooksul tekkinud biokile (tunnete veekausi põhjas ja külgedel limast ollust) – see on bakterite pesa.
Kord kuus tuleks kogu terraarium teha tühjaks, puhastada seest terraariumile mõeldud puhastusvahenditega, mis ei ole maole ohtlikud ning panna uus allapanu. Puhastada tuleks ka kõik koopad, taimed, pesad, sest ka nendele kogunevad bakterid.
Toidu suurus ja söötmise tihedus sõltub looma vanusest ja suurusest. Tavaline toit on külmutatud ning enne toitmist sulatatud ja soojendatud hiir või rott. Mõnikord võib anda ka lindusid (tibusid, vutte) ja jäneseid. Rangelt soovitatav on mitte sööta elusaid loomi, kuna nad võivad madu vigastada.
Noored boad söövad iga 7-10 päeva tagant kehasuurusele vastava hiire või roti. Noorloomad vanuses 18 kuud kuni 3 aastat võivad süüa iga 10-14 päeva tagant. Täiskasvanud boad võib sööta iga 2-4 nädala tagant. Oluline on jälgida, et loom ei oleks kõhna ega liiga paks. Õiges konditsioonis boa on „röstsaia“ kujuline ehk nelinurkne ning hea lihastikuga.
Õige toidusuuruse leidmiseks tuleb vaadata mao jämedamat kehaosa – söök peab olema sama suur või õige natukene suurem kui see kehaosa. Ehk toitu alla neelates on boa kehal märgata väikest muhku.
Vältimaks toidu regurgitatsiooni (väljaoksendamist) ei tohi boad segada vähemalt 24 h (ideaalis 48 h) peale söömist.
Peale toidu katsumist tuleks hoolikalt käsi pesta. Kui sinu boa tunneb toidu lõhna, võib ta sind toiduga segi ajada ning hoopis sinu näppu haarata.
Madude maailmas kasutatakse numbreid, et märkida kas loom on isane (1.0), emane (0.1) või looma sugu ei ole teada (0.0.1). Tavaliselt on isasloomad väiksemad kui emasloomad.
Looma välimuse kujunemisel on suur roll mängida geneetikal. Seda nii mustri kui ka värvuse puhul. Geenid võivad olla dominantsed, mittetäielikult dominantsed (incomplete dominant/co-dominant) või retsessiivsed. Retsessiivse geeni avaldumiseks (et seda oleks looma peal näha), peab beebiboa saama selle mõlemalt vanemalt. Erinevate geenide koostoimel sünnivad põneva välimusega loomad.
Tavaliselt on boad rahulikud ja uudishimulikud. Nad on äärmiselt targad. Neile meeldib leida inimese juures mugav koht, kuhu kerra keerata ja magama jääda.
Nagu kõik lemmikloomad võivad ka boad hammustada. Seda tavaliselt kahel põhjusel. Esiteks – sa lõhnasid toidu järele. Teiseks – sa hirmutasid teda või tegid talle haiget. Vältides neid asju on vähetõenäoline, et su boa sind hammustab.
Noored boad, kes ei ole veel inimese käega harjunud, võivad rohkem sisiseda ja pahandada. Seetõttu tuleb neid noorest east inimesega harjutada lastes neil päevas kasvõi 15 minutit rahulikult sõrmede vahel roomata. Kui väga kardad, võid kindad kätte panna. Aga isegi ilma kinnasteta ei ole väikese mao hammustus üldiselt valulik. 99% beebiboadest harjuvad käesolemisega kiiresti ning võivad isegi keelduda peale koosolemist terraariumisse tagasi minemast.
Täiskasvanud boade puhul tuleb meeles pidada, et suure loomana vajavad nad mugavaks olekuks tugipunkte. Ehk ühe käega tuleks boad toetada pea lähedalt ning teise käega keha tagumisest poolest. Seejärel minna kaasa boa liikumisega kuni ta endale mugava pesakoha leiab.
Heades tingimustes elavad boad 20-30, isegi 40 aastat. Kas ma suudan tema eest hoolitseda kõik need aastad? Tegemist on ELUAEGSE sõbraga :)
Boabeebid on väikesed ja armsad, kuid täiskasvanud boa võib ulatuda isegi 3 meetrini. Kas mul on piisavalt põrandapinda, et talle pakkuda õiges laiuses ja piisavalt kõrget terraariumi?
Kui eelnevalt tapetud rott või hiir on sinu jaoks maailma kõige ebameeldivam asi, siis ilmselt mitte.... Lisaks ründavad boad enda sööki järskude liigutustega - kas sa kardad, kui sinu boa roti endale järsult hambusse haarab ja selle ümber kerra keerab?
Tegemist on võrdlemisi uudishimuliku loomaga. Päevasel ajal võib ta küll rohkem peidus olla ja magada, kuid öösel võib ta kogu terraariumi taimestiku ümber ajada ja ringi tuuritada. Kas sul on päevas aega vähemalt 15 minutit enda loomaga suhelda? Kas sa suudad talle pakkuda ajutegevust nagu ronimis- ja peitumiskohad?
Olgugi, et pikas perspektiivis on ühes kuus boale kuluv finants võrreldes mõne teise loomaga väike (vajalik on söök, allapanu, vesi, elekter soojendamiseks ja puhastusvahendid, mõnikord ka veterinaarvisiidid), siis algne kulu võib olla suur. Vajalik on terraarium, jooginõud, peidukad, soojaallikad, termomeetrid, hügromeetrid, dekoratiivesemed, söök jne. Kas mul on kõigeks selleks rahalised vahendid olemas?